{"id":61,"date":"2014-02-09T18:49:31","date_gmt":"2014-02-09T16:49:31","guid":{"rendered":"http:\/\/eestiturbamuuseum.ee\/?page_id=61"},"modified":"2014-03-10T08:27:52","modified_gmt":"2014-03-10T06:27:52","slug":"ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/eestiturbamuuseum.ee\/?page_id=61","title":{"rendered":"Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Tootsi ajaloo l\u00fchikokkuv\u00f5te<\/span>.<\/p>\n

Turba kasutamine<\/span><\/b> k\u00fctteks algas arvatavasti Hollandis rohkem kui 1000 aastat tagasi. 12. \u2013 13. sajandist on turvaste kohta teateid \u0160otimaalt, 16. \u2013 17. sajandist Prantsusmaalt, Rootsist ja Saksamaalt. 1993. aastal kaevandati maailmas umbes 80 miljonit tonni turvast. T\u00e4htsaimad turbat\u00f6\u00f6stusriigid on Iirimaa, Saksamaa, Venemaa, Rootsi ja Taani.<\/p>\n

Eestis tekkis turbatootmine 18. sajandi l\u00f5pus. 19. sajandi keskel oli m\u00f5isatel \u00fcle 300 turbakarj\u00e4\u00e4ri. Mehhaniseeritult hakkas turvast kaevandama 1861. aastal Sindi kalevivabrik. 1913. aastal rajatud \u00dclemiste turbaettev\u00f5te varustas k\u00fctusega Tallinna. P\u00e4rast I maailmas\u00f5da turba kasutamine suurenes. 1922. aastal asutati Riigi Turbat\u00f6\u00f6stus. Sellele kuulusid 3 suurimat turbat\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tet (Ellamaa, Aruk\u00fcla ja Lavassaare) ja Ellamaa elektrijaam. ( 1 )<\/p>\n

Eestis algas turbabriketit\u00f6\u00f6stuse rajamine 1935\/36. aastal, mil kuulutati valitsuse poolt v\u00e4lja\u00a0 nn. k\u00fctteainete reform.<\/p>\n

O. K\u00e4rmi<\/span><\/b> juures t\u00f6\u00f6tas k\u00fcmnikuna endine Piirsalu metsa\u00fclema abi Otto Indermitte. Ta oli P\u00e4rnumaa mees ja tundis selle soid ja rabasid. N\u00e4hes, et noor insener oli suures ahastuses ega leidnud lahendust \u00fclesandele, mille Eesti riik oli talle usaldanud, soovitas O. Indermitte\u00a0 minna inseneril uurima Tootsi jaama l\u00e4histel asuvat P\u00f6\u00f6ravere turbasood. See mida otsiti, oligi leitud ja varsti kolis O. K\u00e4rm oma laboratooriumiga praegusele Tootsi territooriumile.<\/p>\n

1937. aasta 21. juulil otsustati AS \u201cEesti Turbat\u00f6\u00f6stused\u201d erakorralisel peakoosolekul heaks kiita juhatuse ettepanek P\u00f6\u00f6ravere briketitehase rajamiseks (eelarve kogusumma oli 3 035 000.- krooni).<\/p>\n

Praeguse AS Tootsi Turvas<\/span><\/b> esimeseks nimeks sai P\u00f6\u00f6ravere Briketit\u00f6\u00f6stus, kuid seda nime ei saanud ta kanda kaua, juba ehitusk\u00e4igus nimetati ta \u00fcmber Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuseks. Nimevahetuses m\u00e4ngis olulist osa l\u00e4hedalasuv Tootsi raudteejaam ja viimane sai oma nime P\u00e4rnu linnale kuulunud Tootsi karjam\u00f5isa j\u00e4rgi<\/p>\n

1938. aastaks<\/span><\/b> oli osa rabast kuivendatud. Kaevatud oli \u00fcle 100 kilomeetri kraave. Isegi talvel t\u00f6\u00f6tas seal kuni 200 inimest. Samal ajal rajati l\u00e4bi padriku Tootsi jaamani metsasiht, kuhu k\u00f5ikuvale aluspinnale ehitati kindel raudteetamm. P\u00e4rast raudtee valmimist asuti 1937. aasta s\u00fcgisel ehitama briketi\u00advabrikut ja t\u00f6\u00f6lisasulat.<\/p>\n

Tootsi Briketi T\u00f6\u00f6stuse<\/span><\/b> n\u00e4ol oli tegemist Eesti mood\u00adsaima t\u00f6\u00f6stusega. Selle insenerideks olid vennad Denissi ja Vladimir T\u00f5nisberg ja O. K\u00e4rm. Kavade kohaselt pidi vabrik olema viiekordne kiviehitis ja valmima 1938. aasta s\u00fcgiseks. Tegelikult aga j\u00f5uti briketi tootmiseni aasta hiljem.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6stuse asula<\/span><\/b> rajati 24 hektarilisele kuivatatud raba- ja metsapinnale. Sama palju naabruses paiknevat metsa oli ette n\u00e4htud tulevikus t\u00f6\u00f6liste pargina. Vabriku ehitamise algusaastatel oli t\u00f6\u00f6stuse asula \u00e4\u00e4rest-\u00e4\u00e4reni t\u00e4is igasuguseid ehitus\u00admaterjale, mida rongid vedasid j\u00e4rk-j\u00e4rgult juurde.<\/p>\n

Kahekordne vabriku kontorihoone<\/span><\/b> oli valmis juba 1938. aasta maikuus. Katuse all oli ka kivist masinate remondihoone. Palavalikult k\u00e4is sauna ja teiste hoonete ehitami\u00adne. \u00dchtekokku tegutses ehitust\u00f6\u00f6del ja rabas umbes 500 ini\u00admest. Suurim jagu neist paigutati elama vabriku juhatuse poolt ajutistesse hoonetesse. Pooled t\u00f6\u00f6lised elasid aga kaugemal \u2013 Tootsi karjam\u00f5isas ja Toris, kust nad hommikul raudteel kohale toodi ja \u00f5htul koju s\u00f5idutati. Oli s\u00e4\u00e4raseidki, kes elasid metsa ehi\u00adtatud samblaonnides.<\/p>\n

\u201cUus t\u00f6\u00f6stus oli alles rajamisel<\/span><\/b> ja kogu t\u00f6\u00f6lispere, samuti ametnikud ja insenerid olid asetatud erilisse \u201casunikkude\u201d olukorda, kuna nad olid sunnitud elama laiali l\u00e4hema ja kaugema \u00fcmbruse taludes,\u201d kirjutas P\u00e4rnu P\u00e4evaleht.<\/b> \u201cT\u00f6\u00f6stuse juures valmivaid eluasemeks k\u00f5lbulikke hooneid oli v\u00e4he. Seep\u00e4rast polnud v\u00f5imalik korraldada ka paremini arstiabi andmist. P\u00e4rnu \u00dchishaigekassa kohalik ambulants asus 4 km kaugusel talus, kus ainsast toast pidi j\u00e4tkuma ambulantsiks, ooteruumiks ja elukorteriks velskrile ja tema nelja liikmelisele perele.\u201d Olukorra muutis raskemaks veel asjaolu, et k\u00f5igi pingutustele vaatamata ei \u00f5nnestunud haigekassa juhatusel kuidagi palgata kohale korralikku velskrit. Uute t\u00f6\u00f6stushoonete osalise valmimisega olukord veidi muutus. Ametisse astus 15-aastase praktikaga koolvelsker O. P\u00e4dam, kes seni seisis Tallinna \u00dchishaigekassa teenistuses.<\/p>\n

Tootsi uus briketivabrik taheti k\u00e4iku lasta 20. jaanuaril 1939<\/span><\/b>. Sel p\u00e4eval siiski vabrikut ei k\u00e4ivitatud, oodati kohale sisseseadmeid valmistanud firmade esindajaid. M\u00f5ni p\u00e4ev hiljem saabusid firmade esindajad Inglismaalt, Saksamaalt ja Rootsist.<\/p>\n

Tonn briketti maksis 14 krooni ja 50 senti<\/span><\/b>. V\u00e4ikem\u00fc\u00fck toimus umbes \u00f5llekasti suuruste kastidena, mis sisaldas 50 kg.<\/p>\n

1939.aasta veebruari<\/span><\/b> l\u00f5pus oli briketit\u00f6\u00f6stuses 230 t\u00f6\u00f6list, neist 5 naist. Nende jaoks oli ehitatud 8 elumaja, kaasa arvatud ka ametnike ja meistrite elumajad. Ehitamisel oli vaid kahekordne kivist inseneride maja.<\/p>\n

Mehed teenisid 25-90 senti tunnis, naised 18-32 senti, suuremad tasud olid t\u00fckit\u00f6\u00f6l. Ajat\u00f6\u00f6l oli k\u00f5rgemaks tasuks 42 senti tunnis.<\/p>\n

Riigikorra vahetumine<\/span><\/p>\n

Eesti Vabariigi periood l\u00f5ppes Tootsiski\u00a0 1940. aasta juunis\u00fcndmustega, mil Eestis kehtestati n\u00f5ukogude kord. Tootsi briketitehas sai t\u00f6\u00f6tada Eesti Vabariigi ajal l\u00fchikest aega.<\/p>\n

Seoses riigivolikogu valimiste l\u00f5ppemisega, kus Eesti T\u00f6\u00f6tava Rahva Liit sai hiilgava poolehoiu osaliseks, korraldati kolmap\u00e4eval 14 juulil suured v\u00f5idumiitingud Tootsis ja M\u00f5isak\u00fcla linnas. Tootsi briketit\u00f6\u00f6stuses l\u00f5petati t\u00f6\u00f6 kell 2 p\u00e4eval, misj\u00e4rel t\u00f6\u00f6liskond asus ettevalmistusteks v\u00f5idumiitinguks. See leidis aset kell 4 peale l\u00f5unat.<\/p>\n

Briketitehase algaastatega k\u00e4is kaasas terve rida huvitavaid seiku ja s\u00fcndmuseid, mida kajastasid tolleaegsed ajalehed.<\/span><\/b><\/p>\n

P\u00e4rnu Rahva H\u00e4\u00e4le 1940.aasta 13-ja 19. juuli veergudelt v\u00f5is lugeda, et Tootsi briketivabriku t\u00f6\u00f6line Anton P\u00e4rn tegi avalduse kriminaalpolitseile. 9. juuli keskp\u00e4eval olles ise t\u00f6\u00f6l, tungitud tema elukohta Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuses ja varastatud \u00e4ra temale kuuluvad p\u00fcksid, kohver, kaelaside, triiks\u00e4rk, \u00f5pperaamatud ja rahakott kokku 35 krooni v\u00e4\u00e4rtuses. Samal ajal avaldas samas t\u00f6\u00f6stuses teeniv Herman Kivikangur, et ka temalt on \u00e4ra varastatud \u00fclikond 20 krooni v\u00e4\u00e4rtuses.<\/p>\n

Kriminaalpolitseil l\u00e4ks korda varas kiiresti tabada. N\u00e4pumeheks osutus Arnold Avikson, 19 aastat vana, kes oli varguste p\u00e4rast korduvalt karistatud ja vabanes alles k\u00e4esoleva aasta kevadel vanglast. Nagu ta tabamisel seletas, et t\u00f6\u00f6l turbavabrikus olla ebamugav ja sellep\u00e4rast alustanud ta vana “t\u00f6\u00f6ga” uuesti peale, kuid kukkus seejuures kiiresti l\u00f5ksu. Aleksander Tolli, kelle elukoht Tootsi Bri\u00adketit\u00f6\u00f6stuses avaldas politseile, et temal oli 14.juulil \u00e4ra varastatud kuld laulatuss\u00f5rmus, mille v\u00e4\u00e4rtus 11,5 krooni. Varguses kahtlustas A.Tolli, Marta Koppelit, kes elutses Are vallas. Sama aasta 15. oktoobri T\u00f6\u00f6rahva H\u00e4\u00e4l kirjutas, et suure v\u00e4\u00e4rn\u00e4htusena esines t\u00f6\u00f6stuses liigne alkoholitarvitamine.<\/b><\/p>\n

Esimene okupatsiooniaasta<\/span><\/p>\n

1940. aasta 10. juuli \u00f5htupoolikul peeti Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuses suur t\u00f6\u00f6liste koosolek, millest v\u00f5ttis osa \u00fcle 200 t\u00f6\u00f6lise. Koosolekul esines pikema k\u00f5nega sotsiaalministri abi L. L\u00fc\u00fcs, kes kandideeris P\u00e4rnumaalt riigivolikogusse. K\u00f5neleja peatus peamiselt uute sotsiaalseaduste juures.<\/p>\n

Peale koosolekut tutvus sotsiaalministri abi L. L\u00fc\u00fcs Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuse korterioludega. Ta leidis, et need ei vasta ajalistele n\u00f5uetele. Korteriolude parandamine oli Tootsis h\u00e4davajalik ja kiire.<\/p>\n

Edasi selgus, et Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stusse on tarvis asutada algkool, kuna 400 t\u00f6\u00f6lise hulgas oli palju perekonnainimesi, kelle lastel oli raskusi kaugemal koolis k\u00e4imisega. L\u00e4hem kool asus Tootsist seitsme kilomeetri kaugusel.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6liste ameti\u00fchingu asutamine<\/span><\/b><\/p>\n

26. juulil1940 toimus Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuse t\u00f6\u00f6liste \u00fcldkoosolek ameti\u00fchingu asutamiseks.<\/p>\n

N\u00f5ukogude Liidu oktoobrip\u00f6\u00f6rde 23. aastap\u00e4eva k\u00fcnnisel elavnes Tootsis n\u00f5ukogulik poliitiline ja kultuuriline kasvatust\u00f6\u00f6.<\/p>\n

Esikohal pidid olema poliitiline ja kultuuriline kasvatust\u00f6\u00f6 loengute n\u00e4ol, vene keele kursused. Alustada tuli n\u00e4iteringi loomisega, luua tulid laulu- ja muusikakoorid, maleklubi jne.<\/p>\n

7. oktoobril algas<\/span><\/b> Tootsi briketit\u00f6\u00f6stuses maleturniir t\u00f6\u00f6stuse 1940. aasta esimaletaja nimele. Selle turniiriga asutati Tootsis esimene malering regulaarsete treeningturniiridega.<\/p>\n

\u201cT\u00f6\u00f6rahva H\u00e4\u00e4l\u201d kirjutas 1940. aasta 2. novembril<\/span><\/b>, et Tootsi briketit\u00f6\u00f6stuse k\u00e4itise komitee alustas ettevalmistusi oktoobripidustuste 23. aastap\u00e4eva v\u00e4\u00e4rikaks t\u00e4histamiseks ja moodustas selleks vastava komitee.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6stuse t\u00f6\u00f6lispere oli otsustanud kollektiivselt s\u00f5ita 7. novembril P\u00e4rnusse osa v\u00f5tma seal toimuvast suurest demonstratsioon-rongk\u00e4igust. P\u00e4rnusse s\u00f5i\u00adduks registreerinuid oli \u00fcle 150 t\u00f6\u00f6lise. Po\u00adliitilisele kasvatust\u00f6\u00f6le pandi suurt r\u00f5hku.<\/p>\n

Malesuurmeister Paul Keres Tootsis<\/span><\/b><\/p>\n

1941. aasta algas Tootsi ajaloole m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete spordi ja kultuuris\u00fcndmustega. Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuse malering korraldas 30. jaanuaril male simultaan-\u00f5htu. Simultaani andis malesuurmeister, maailmameistri kandidaat Paul Keres. Simultaanist v\u00f5tsid osa Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuse maleringi parimad m\u00e4ngijad, V\u00e4ndra KK \u00f5pilased, maletajad Torist jm. – kokku 25 inimest. P. Keres v\u00f5itis kahetunnise m\u00e4ngu j\u00e4rel 24 maletajat ja kaotas ainult \u00fchele m\u00e4ngijale – bri\u00adketit\u00f6\u00f6stuse maleringi liikmele A.Sarapuule.<\/p>\n

M\u00e4rtsikuu esimestel p\u00e4evadel loodi Tootsi briketit\u00f6\u00f6stuse juurde kehakultuurikollektiiv<\/p>\n

Paul Keres oli 1940. aastate alguses sagedane k\u00fclaline<\/span><\/b> Tootsis, kuna tema abikaasa oli direktor Eugen Ulgi abikaasa \u00f5de. Tootsi kauaaegse elaniku Kristjan Erala s\u00f5nul v\u00f5is Kerest talvekuudel sageli kohata rabas suusatamas.<\/p>\n

1941. aasta 8. m\u00e4rtsil kinkis<\/span><\/b> Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuse t\u00f6\u00f6line Aleksander Luuk k\u00e4itise komiteele “Zeiss-Ikon” helifilmiaparaadi. Igal n\u00e4dalal korraldati \u00fcks ki\u00adnoetendus, neist osa lasteetendusi. Masinapargi punases kuuris pandi \u00fcles suur valge lina ning igal n\u00e4dalal n\u00e4idati inimestele filme.<\/p>\n

1941.a. 15. m\u00e4rtsi paiku peeti<\/span><\/b> Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuses \u00fcldkoosolek, kus muuhulgas otsustati samme astuda, et Tootsi Bri\u00adketit\u00f6\u00f6stus viidaks Are valla alt Tori valla alla.<\/p>\n

Olid l\u00f5putud sotsialistlikud v\u00f5istlused. (m\u00f5ni n\u00e4ide)<\/b><\/p>\n

Briketit\u00f6\u00f6lised organiseerivad kollektiivset elukindlustamist<\/b><\/p>\n

\u00a0<\/b>M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal toimus briketit\u00f6\u00f6stuses riikliku elukindlustuse selgi\u00adtuskoosolek. Koosolekul esines vastava k\u00f5nega sm. Hansen. Koosolekul moodustati 3-liikmeline organiseerimise toimkond.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6lised peaaegu enamuses otsustasid organiseeruda elukindlustuse kollektiivi, sest t\u00f6\u00f6tajaskond on suuresti huvitatud kollektiivsest elukindlustusest, kui \u00fchest odava\u00admast ja ideaalsemast kindlustusvahendist.<\/p>\n

(T\u00f6\u00f6rahva H\u00e4\u00e4l 05.04.1941<\/i><\/p>\n

Tootsi asutati Punase Risti algorganisatsioon<\/h1>\n

Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuses toimunud ENSV Punase Risti P\u00e4rnu Komitee Tootsi algorganisatsiooni asutamiskoosolekul esines pikema s\u00f5nav\u00f5tuga Punase Risti sihtidest ja \u00fclesannetest t\u00f6\u00f6stuse turba\u00adk\u00fcmnik A.Matsalu.<\/p>\n

P\u00e4rast s\u00f5nav\u00f5tte ja selgitusi otsustati kohapeal ellu kutsuda Punase Risti algorganisatsioon, mille juhatusse valiti sm-d A.Sihver, M.Estram, H.Ranna, A.Matsalu ja J.Juhkam.\u00a0 (T\u00f6\u00f6rahva H\u00e4\u00e4l 10.04.1941)<\/i><\/i><\/p>\n

S\u00f5da ja n\u00f5ukogude korra taastamine<\/b><\/p>\n

Juba augustis 1941 tungisid saksa v\u00e4ed ka Tootsi, j\u00e4rgnes \u00fcle kolme aasta v\u00e4ldanud okupatsiooniaeg.<\/p>\n

Veel enne Saksa v\u00e4gede<\/b> saabumist asutati Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuse rahvamajas Are valla keskraamatukogu Tootsi osakonna raamatukogu. Kogu juhatas kommunistlik noor Salme J\u00fcrvetson.<\/p>\n

Uue v\u00f5\u00f5rv\u00f5imu tingimustes 1941. aasta s\u00fcgisel hakkas Tootsi rahvamaja ruumides t\u00f6\u00f6le ka algkool:<\/b> neli klassi ja \u00fcks \u00f5petaja. Esimene direktor oli m\u00e4letatavasti Andres Tilk.<\/p>\n

Andmed esimestest kooliaastatest p\u00e4rinevad omaaegsete m\u00e4lestustest, sest rahvamaja p\u00f5lengu t\u00f5ttu 1948 aastal sai tuleroaks ka kooli dokumentatsioon<\/p>\n

1941. aasta s\u00fcgisel t\u00f5id saksa v\u00e4ed<\/span><\/b> Tootsi ka m\u00f5ned s\u00f5jamasinad \u2013 \u00fche \u00f5hut\u00f5rjekahuri, mis paigutati tolleaegse Tootsi aleviku p\u00f5hjaserva (praeguse liivakuivati kanti), kaks raskekuulipildujat ja \u00fche miinipilduja. Miinipildujast oli tehtud ka m\u00f5ni lask.<\/b><\/p>\n

Tootsi Briketitehase pommitamisest<\/b><\/p>\n

Saksa okupatsiooniaastaist meenutab Kristjan Erala, kes on Tootsis alates 1938. aastast:<\/p>\n

1941. aasta 15-20. juuli paiku tuli Viluvere poolt pikeeriv vene lennuk. Olin parasjagu freesirongiga rabast tulnud turbapunkri juurde. Viisut oli vedurijuht, me n\u00e4gime pommitamist pealt.<\/p>\n

Et ise pihta pommitamisel ei saaks, heitsime Viisutiga freesi-vagunite taha pikali. Lennuk heitis kaks pommi vabriku pihta, \u00fcks pomm kukkus vabriku katuser\u00e4\u00e4sta pihta, purustas r\u00e4\u00e4sta, kuid ei l\u00f5hkenud kohe, vaid l\u00f5hkes vabriku ees maas tekitades tehase ette paari meetri l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga ja meetri s\u00fcgavuse pommiaugu.<\/p>\n

Pommi l\u00f5hkemise tagaj\u00e4rjel, lendasid pommikillud ja kivid vastu Kesk tn. 10 katust ja l\u00f5hkusid eterniidi. Teine pomm kukkus tehase k\u00fclge ehitatud meistrite ruumi pihta, kus olid vabriku varuosad, purustades meistriteruumi vahelae. Oletatavasti olid pommid umbes 50 kilogrammised.<\/p>\n

Lennuk, mis pommitas tehast oli presentlennuk, lasti Viluveres paikneva saksa \u00f5hut\u00f5rje patarei poolt alla ja lendur sai surma. Tean isegi seda kohta t\u00e4pselt, kuhu vene lennuk alla kukkus, see on endise Reidiku talu karjamaal Aluste- Kergu maantee \u00e4\u00e4res.<\/p>\n

\u00dcle Tootsi asula lendas tihti vene lennukeid ja \u00fcks neist tegi 1941. aastal mingi rikke t\u00f5ttu h\u00e4damaandumise ka P\u00f6\u00f6ravere rappa \u00c4mmam\u00e4e l\u00e4histele. Kohalikud t\u00f6\u00f6mehed l\u00e4ksid seda lennukit ka kohe vaatama, sealhulgas olin ka mina. Lendur p\u00e4\u00e4ses ja oli sakslaste poolt tabatud Kaisma m\u00e4nniku\u00a0 l\u00e4histel. Hilisem lenduri saatus on teadmata.<\/p>\n

Raudteesilla, mis on Sauga j\u00f5e peal jaama l\u00e4hedal, lasksid sakslased \u00f5hku. Tootsi raudteejaam j\u00e4i imekombel sakslaste poolt \u00f5hku laskmata.<\/p>\n

Saksa s\u00f5jamehed Tootsis<\/b><\/p>\n

Palju neid saksa s\u00f5dureid siinkandis polnud, alev oli tupik ja juurdep\u00e4\u00e4s siia oli raske. Rasket soomustehnikat polnud v\u00f5imalik Tootsi tuua. K\u00fcllap see asjaolu tingis selle, et Tootsi j\u00e4i s\u00f5jast suuresti puutumata. S\u00f5jatehnikat olid sakslased Tootsi toonud v\u00e4ga v\u00e4he ja ega ka vajadust selleks polnud. Umbes praeguse Mannare teeristi l\u00e4histel olid k\u00fcllaltki suured saksa v\u00e4eosad.<\/p>\n

K\u00fcll aga valvati pidevalt Tootsi sissetulevat teeotsa, kontrolliti sisetulevaid ja v\u00e4ljaminevaid inimesi ning masinaid. Alevi p\u00f5hjapoolsesse serva oli paigaldatud ka \u00fcks kahur, millest \u00f5nneks minu teada \u00fchtegi pauku ei tehtud.<\/p>\n

S\u00f5ja eelne ja aegne mobilisatsioon ei l\u00e4inud Tootsis korda. Elanikud hoidsid sellest k\u00f5rvale, varjasid end metsades, osad p\u00f5genesid mobilisatsiooni k\u00e4igus ja v\u00f5imudel ei olnud aega k\u00f5rvalehoidjaid otsida<\/p>\n

1944. aasta. Sel perioodil<\/span><\/b> oli ettev\u00f5tte direktoriks Eugen Ulk. Ta sai teada saksa \u00f5hkajate brigaadi kavatsusest lasta \u00f5hku tehas, et taganedes mitte j\u00e4tta vabrikut tervena venelastele. Saksa \u00f5hkajate brigaad oli juba P\u00e4rnus ja valmistus tulema Tootsi.<\/p>\n

Aega kaotamata, organiseeris Ulk veduri platvormvaguniga, millele laeti peale palju viina ning toimetati see P\u00e4rnusse. Joodeti seal saksa ohvitsere, mille tulemusena j\u00e4i \u00f5hkajate brigaad Tootsi tulemata. Kohapealsed saksa s\u00f5jav\u00e4elased tahtsid siiski \u00e4ra viia turbiini regulaatorit. Selle tarbeks valmistati kohapeal raudkast, kuhu pidi pandama regulaator.<\/p>\n

Kohalikud t\u00f6\u00f6mehed, nende hulgas Keng ja J\u00e4nes\u00a0 tegid Ulgi n\u00e4pun\u00e4idete j\u00e4rgi teise samasuguse kasti veel, toppisid vanarauda t\u00e4is ja sokutasid hoopis selle sakslastele. Sellise kavalusega j\u00e4igi sakslaste poolt turbiini regulaator viimata, ilma milleta polnuks v\u00f5imalik turbiini k\u00e4ivitada.<\/p>\n

Tagantj\u00e4rele v\u00f5ib v\u00e4ita, et s\u00f5da tekitas pingeid ka siinses elanikkonnas. Aino M\u00e4gi viitab oma meenutustes juhtumile, kus m\u00f5ned kohalikud mehed tapsid 1940. aastate alguses Tootsis \u00fche siinse elaniku, kuna kartsid, et too v\u00f5ib nad kunagi reeta.<\/p>\n

Aino M\u00e4gi meenutab: \u201cTootsi bussijaama platsi \u00e4\u00e4res see v\u00e4ike maja oli kaupluseks ehitatud juba 1940. aastal. Seal m\u00fc\u00fcdi ka \u00f5lut ja viina. Tootsi kauplusest v\u00f5tsid mehed \u00f5lut ning r\u00fc\u00fcpasid seda, arutades maailma asju. Nad r\u00f5\u00f5mustasid selle \u00fcle, et venelasi oli saadud ikka tagasi t\u00f5rjuda ja n\u00fc\u00fcd v\u00f5is vabamalt hingata.<\/p>\n

Kaupluses oli aga olnud ka \u00fcks mees, kellele teiste jutt p\u00f5rmugi ei meeldinud ja see k\u00e4ratanud neile: \u201cK\u00fcll teil pead langevad nagu kapsad, kui venelased tagasi tulevad \u2013 ja nad tulevad tagasi!\u201d<\/p>\n

Eks selline jutt hirmutas mehed \u00e4ra. Lahingud k\u00e4isid tollal ju ligidal, Kergu alevi juures. Eks siis meestel v\u00f5is olla p\u00f5hjust arvata, et too \u201cN\u00f5ukogude usuline\u201d v\u00f5ib neid kunagi reeta ja ta lasti Tootsi metsavahel maha.\u201d ( 71 )<\/p>\n

Muidu aga v\u00f5ib oletada, et Teine maailmas\u00f5da v\u00e4ga suuri inimkaotusi siinses kandis ei p\u00f5hjustanud. Kristjan Erala hinnanguil oli Saksa okupatsiooni ajal Tootsi \u00fcmbruses surma saanud \u00fcks saksa s\u00f5jav\u00e4elane ja\u00a0 maetud Tootsi, praeguse Jaama tn. ja Kesk tn. ristumiskoha l\u00e4histele. Kui Saksa v\u00e4ed taandusid, kaevasid nad haua \u00fcles ja viisid kaasa.<\/p>\n

Ajakirjanduses oli 1944. aastal Tootsist v\u00e4he juttu tehtud. Asus see koht ju rabade ja metsade taga, v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s oli raske ja \u00fchenduse pidamine vaevaline. Kuid siin tehti kibedasti t\u00f6\u00f6d. Tihedamad \u00fclest\u00e4hendused tolleaegses meedias Tootsi kohta said alguse 1945. aastast.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6liste toitlustamiseks<\/span><\/b> oli alustatud 1945.a. mai algul uue \u00fchiss\u00f6\u00f6kla ja avara k\u00f6\u00f6gi ehitamist. Senine toiduk\u00f6\u00f6k valmistas v\u00e4ga viletsat ja lahjat suppi, valmivas \u00fchis-s\u00f6\u00f6klas pidi olukord tunduvalt paranema. T\u00f6\u00f6lised said toitu juba kolm korda p\u00e4evas ja supile oli lisandunud puder, piim ja v\u00f5i.<\/p>\n

Elamistingimused olid t\u00f6\u00f6listel<\/span><\/b> endiselt viletsad. Nii asus \u00fches barakitoas 15-16 inimest. \u00d5hk oli halb, sest puudusid ventilatsioon ja \u00f5huaknad. Olukorra parandamiseks toodi J\u00e4rvakandist kohale kaks uut barakki, millest kumbki v\u00f5is mahutada kuni 200 t\u00f6\u00f6list.<\/p>\n

Juulis 1945. aastal kontrolliti<\/span> Lavassaaret ja Tootsit maakonna t\u00e4itevkomitee poolt.<\/h1>\n

Toidu- ja korteriolud olid Tootsis tunduvalt paranenud. H\u00e4sti oli hoolitsetud puhtuse eest \u2013 saun ja pesuk\u00f6\u00f6k olid iga p\u00e4ev k\u00f6etud ja seisid t\u00f6\u00f6liste kasutuses. Oli avatud ka uus n\u00e4gus \u00fchiss\u00f6\u00f6kla.<\/p>\n

S\u00f5jaj\u00e4rgne 1946. aasta Tootsis<\/h6>\n

J\u00e4rgnevad s\u00fcndmused Tootsis olid riigis valitseva totalitaarse ideoloogia m\u00f5ju all.<\/p>\n

\u00a0<\/b>P\u00fchap\u00e4eval 17. veebruaril varusid Tootsi Briketi-t\u00f6\u00f6stuse t\u00f6\u00f6tajad metsa!?<\/b><\/p>\n

K\u00e4sitletavas ajalooperioodis olid v\u00e4ga populaarsed kampaanialikud hoogt\u00f6\u00f6\u00fcleskutsed, millega kaasnesid s\u00fctitavad \u00fclistusk\u00f5ned Stalinile ja parteile. P\u00fchap\u00e4eval 17. veebruaril t\u00f6\u00f6taski Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuse kollektiivist 42 inimest raiet\u00f6\u00f6del. Kokku t\u00f6\u00f6tati \u00fcles 50,55 tm. metsa. Lisaks hoogt\u00f6\u00f6le \u00f5ppisid Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuse t\u00f6\u00f6tajad n\u00f5ukogulikus korras p\u00e4he Stalini k\u00f5nesid.<\/p>\n

Alates 1. novembrist 1946. aastal<\/p>\n

Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuse direktor\u00a0 Anton Haluga<\/p>\n

Areng ja s\u00fcndmused Tootsis\u00a0 1947. aastal<\/h6>\n

Keskmiselt 92% toodetavast turbabriketist kasutas 1946-ja 1947. aastal \u00e4ra \u201cJ\u00e4rvakandi Klaasitehas\u201d<\/p>\n

Kauaaegse Tootsi elaniku Kristjan Erala meenutused Anton Haluga tulekust Tootsi<\/span><\/b>.<\/p>\n

Kui Haluga tuli Tootsi, ei olnud tal kaasas rohkem, kui vineerist kohver, seljas vatikuub, mille all s\u00f5jav\u00e4epluus ning jalas kalifeed. Tema organiseerimisel hakati Tootsi tooma Kuramaale s\u00f5jategevusest maha j\u00e4\u00e4nud igasugust tehnikat. Toodi seitse traktori moodi kastiga masinat, millede nimeks oli \u201cKomsomolets\u201d<\/p>\n

Meie t\u00f6\u00f6lised hakkasime neid s\u00f5jamasinaid s\u00f5idu-korda seadma. Haluga tegi koos teiste t\u00f6\u00f6listega masinate reguleerimise ja remontt\u00f6id, k\u00e4ised k\u00fc\u00fcnarnukkideni \u00fcles k\u00e4\u00e4ritud ja \u00f5lised. Selles t\u00f6\u00f6s osalesin ka mina koos Peeter Hollandiga. Seitsmest masinast saime t\u00f6\u00f6korda viis. Meenutan, et A. Haluga hakkas kohe kohapeal t\u00f6\u00f6listelt s\u00f5jamehelikku korda n\u00f5udma.<\/p>\n

Tootsi \u201ckivik\u00fclast\u201d ja \u201cpuuk\u00fclast\u201d meenutas Kristjan Erala<\/span><\/b>:<\/p>\n

\u201cTootsis oli 1946-1947. aastal suur osa elamuid puust, samal ajal ehitati aktiivselt kivimaju. Rahva hulgas jagati Tootsi \u201ckivik\u00fclaks\u201d ja \u201cpuuk\u00fclaks\u201d. T\u00f6\u00f6stuses olid t\u00f6\u00f6l kaks venda Kallased ja nemad jagasidki t\u00f6\u00f6lisalevi kaheks ning inimesi hakatigi kutsuma \u201cpuukateks\u201d ja \u201ckivikateks\u201d. Vendade Kallaste sellelaadne alevijaotus oli pikka aega k\u00e4ibel rahva k\u00f5nepruugis. Nad olid m\u00f5lemad t\u00f6\u00f6stuse katlak\u00fctjad, \u00fcks elas \u201cpuuk\u00fclas\u201d, teine \u201ckivik\u00fc-las\u201d. Kagupoolsesse alevi ossa kerkisid esimesed kivi-majad. P\u00f5hja-ja kirdepoolsesse ossa j\u00e4id t\u00f6\u00f6listele ehita-tud puumajad, barakid ning tekkis t\u00e4naseni oma nime s\u00e4ilitanud loomapidamispiirkond \u201cP\u00f5rgup\u00f5hja\u201d<\/p>\n

Neljak\u00fcmnendate aastate l\u00f5pp Tootsis<\/span><\/b><\/b><\/p>\n

Moskva k\u00e4sk t\u00e4itmisele!<\/p>\n

Tallinn- P\u00e4rnu s\u00f5idurongidel ei olnud plaanis teha peatust Tootsi raudteejaamas. Sellega seoses oli Tootsi k\u00fclalistel sageli ebameeldivusi. Tootsi taotles Eesti Raudteevalitsu-selt s\u00f5idurongide peatust Tootsi raudteejaamas, kuid taotlus l\u00fckati raudteevalitsuse poolt tagasi.<\/p>\n

Tootsi p\u00f6\u00f6rdus sama taotlusega NSV Liidu Teede-ministeeriumi poole, p\u00f5hjendades oma taotlust arvukate k\u00fclalistega v\u00e4ljastpoolt vabariiki. Moskvast saabus kor-raldus Eesti Raudteevalitsusele ja \u00e4rakiri Tootsile \u2013 ette n\u00e4ha peatus Tootsi raudteejaamas, mis on t\u00e4naseni.<\/p>\n

1948. aasta oli alevirahva elus traagiline<\/span><\/b> \u2013 7. aprillil toi-mus Tootsi sisses\u00f5idul metsavahelisel teel metsavendade kallaletung ettev\u00f5tte kassale, mis oli tagasiteel P\u00e4rnust t\u00f6\u00f6tajate palgarahaga. R\u00f6\u00f6viti 113 399 rubla, t\u00f6\u00f6stuse pitsat, \u00fcks kast valget viina ja \u00fcks kast peenviina.<\/p>\n

12. juunil<\/b> p\u00f5les maani maha klubihoone, koos sellega ka kool oma v\u00e4hese varaga. P\u00f5lengus inimesed kannatada ei saanud.<\/p>\n

Ilma kultuurihoone-ja koolita ei olnud alevi kultuurielu m\u00f5eldav. Koheselt alustati uue klubi ehitust ja juba 26. veebruaril 1949. aastal t\u00e4histas Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stus oma 10 aastast<\/b> juubelit, \u00fcheaegselt uue rahvamaja avamisega. Samasse kultuurikantsi sai ka kool omale uued ruumid. Kiiresti taastati raamatukogu, ameti\u00fchingute poolt soetati 2700 tr\u00fckist ja sisustati kinoruumid filmide n\u00e4itamiseks. Kinofilme n\u00e4idati isegi neli korda n\u00e4dalas.<\/p>\n

Noppeid 1950. aasta ajakirjandusest<\/b><\/p>\n

Eksamid maakonna koolides<\/b><\/p>\n

\u00dcldhariduslikes koolides algasid n\u00e4dal aega tagasi eksamid. Seep\u00e4rast on \u00f5pilased neiks k\u00f5igiti h\u00e4sti valmistunud, eksamihindeid alla rahuldava esineb harva.<\/p>\n

Head on olnud senini eksamitulemused ka Tootsi 7-kl.koolis jm.<\/p>\n

(T\u00f6\u00f6rahva H\u00e4\u00e4l 27.05.1950<\/i>)<\/i><\/p>\n

Alevielu viiek\u00fcmnendate alguses<\/span><\/p>\n

Eesti NSV Ministrite N\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4rus 4. augustist 1951.a. \u2013 Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuse laiendamine.<\/b><\/p>\n

4. oktoobril toimus erin\u00f5upidamine ministri aset\u00e4itja A. Freibergi juures, kus otsustati laiendada briketit\u00f6\u00f6stust aastatoodanguni kuni 100 000 tonni.<\/p>\n

100 000 tonnise aastatoodanguga projekt\u00fclesanne kinnitati NSV Liidu Ministrite N\u00f5ukogus 7. augustil 1953. aastal kogumaksumusega 32 477700 rubla (vanas v\u00e4\u00e4ringus).<\/p>\n

Kasvas asula elanikkond, suurenes \u00f5pilaste arv, tuli juurde uusi \u00f5petajaid. Kool oli oman\u00e4oline, siin t\u00f6\u00f6tas ka vene komplekt. 1951.\/52. \u00f5ppeaastal oli \u00f5petajaid 8, nende seas ka Vaike Laas (Ailiste), kellele Tootsi kool oli esimeseks ja ainsaks t\u00f6\u00f6kohaks, siit siirdus ta pensionile.<\/p>\n

1953.a s\u00fcgisel tuli \u00f5petaja Aavi Heinmaa (Kivim\u00e4e) ja temalegi j\u00e4i Tootsi kool ainsaks t\u00f6\u00f6kohaks. Palju aastaid (1952-1989) oli kooli haldjaks ja heaks vaimuks koolit\u00e4di Elsa Tamm.<\/p>\n

Tootsi kooli direktoriteks aastani 1953 olid:<\/p>\n

1941-1942 Andres Tilk, 1942-1946 Linda Kull, 1946-1947 Hans Ollino, 1947-1953 Aleksei Blagodatski.<\/p>\n

Algasid r\u00f5\u00f5muk\u00fcllased p\u00e4evad Tootsi <\/b>pioneerilaagris. <\/b><\/p>\n

M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalavahetusel avati looduslikult kaunis kohas \u2013 R\u00f5usal Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuse pioneerilaager, mille esimeses vahetuses veedab oma kosutavat ja kaunist \u00f5ppet\u00f6\u00f6vaheaega 77 koolinoort. T\u00e4pselt kell 20 kutsub fanfaariheli laagriesisele, mis on piiratud 15 n\u00e4gusast laagrimajakesest, pidulikuks lipuheiskamiseks pioneerimaleva. Selgelt ja kindlalt esitatakse rapordid mille j\u00e4rel heisatakse laagrilipp h\u00fcmnihelide saatel.<\/p>\n

Laagri\u00fclema J. Kuntrovi avas\u00f5na j\u00e4rele tervitab s\u00fcdamlikult pioneere Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuse direktor A. Haluga.<\/p>\n

(\u201cSotsialismi V\u00f5it\u201d 12.07.1952.a.)<\/i><\/p>\n

1951-1953\u00a0 Tootsi\u00a0 t\u00f6\u00f6lisasulas<\/span><\/b><\/p>\n

5.m\u00e4rtsil 1953.aastal <\/b>suri Stalin, N\u00f5ukogude Liidu kauaaegne diktaator. Neli p\u00e4eva hiljem katkestati t\u00f6\u00f6 Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuses ning t\u00f6\u00f6lised, teenistujad ja insener-tehnilised t\u00f6\u00f6tajad kogunesid t\u00f6\u00f6stuse klubisse leinamiitingule.<\/p>\n\n\n\n
\n
\n

 <\/p>\n<\/div>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\u00a0<\/b>\u00a0\u00a0V\u00e4ndra vutimehed Tootsis<\/span><\/b><\/p>\n

V\u00e4ndra alevi noored jalgpallurid m\u00e4ngisid 20.juulil 1953.aastal Tootsis. Toimus kaks v\u00f5istlust Tootsi \u201cKalevi\u201d jalgpallimeeskonnaga. \u201cKalev\u201d v\u00f5itis esimese kohtumise 1:0. Veidi hiljem toimus teine kohtumine. <\/b><\/p>\n

Tootsi meeskond n\u00e4itas pideva treeningu t\u00f5ttu tehnilisest k\u00fcljest palju paremat m\u00e4ngu kui V\u00e4ndra meeskond. Kuid t\u00e4nu v\u00e4ndralaste suurele v\u00f5idutahtele ja v\u00e4ravavahile Tobile, v\u00f5itis \u00fcllatuslikult V\u00e4ndra meeskond. (94)<\/p>\n

Tootsi turbat\u00f6\u00f6stuse parki hakati rajama 1953.aasta s\u00fcdasuvel tiiki<\/span><\/b>, mille keskele moodustati saar, kuhu pidi paigutatama tantsup\u00f5rand ja estraad. T\u00e4na kutsub alevirahvas seda rajatist ringtiigiks ja selle \u00fcmbrust noorpaaride pargiks. (95)<\/p>\n

1953.aasta 1.maiks valminud moodne leivat\u00f6\u00f6stus<\/p>\n

T\u00e4na kommunaalasutuse remondit\u00f6\u00f6koda<\/p>\n

1953.aasta 1.maiks anti j\u00e4rjekordselt ekspluatatsiooni n\u00e4gus 10 korteriga elamu, mis on varustatud keskk\u00fctte ja vannitubadega. Novembris valmis moodneleivat\u00f6\u00f6stus, kus k\u00f5ik raskemad t\u00f6\u00f6protsessid on<\/p>\n

mehhaniseeritud. Uus leivat\u00f6\u00f6stus varustas leivatoodete-ga kogu Tootsi elanikkonda<\/p>\n

Eriti suuri \u00fclesandeid Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuse kapi-taalehituseosakonnale seadis 1954. aasta, mil oli etten\u00e4h-tud moodsa 80 m pikkuse remont-mehaanika t\u00f6\u00f6koja ehitamine ning j\u00f5ujaama laiendamine, mis pidi rahulda-ma kasvava briketitootmise \u00fcha suurenevaid vajadusi. K\u00e4sil oli t\u00f6\u00f6koja alusm\u00fc\u00fcri rajamine. Olid alanud eelt\u00f6\u00f6d kahe 12-korteriga elamu ning 7-kl. koolihoone ehitamiseks.<\/p>\n

1954. aasta Tootsis\u00a0 <\/span><\/b><\/p>\n

Eluj\u00f5uliseks spordi\u00fchenduseks suveperioodil oli jalgpallisektsioon, mis viis regulaarselt l\u00e4bi treeninguid ning pidas v\u00f5istlusi Tallinna, P\u00e4rnu, Sindi, V\u00e4ndra, J\u00e4rvakandi, Kohila ja teiste \u00fchendustega.<\/p>\n

K\u00f5ige paremini t\u00f6\u00f6tas tennisesektsioon tehase vanemmeistri Boris Meriste juhtimisel, kirjutas rajoonileht. Puudulikult t\u00f6\u00f6tasid aga male-ja suusasektsioon. Malesektsiooni edukat t\u00f6\u00f6d on pidurdas malendite v\u00e4hesus ning sektsiooni b\u00fcroo liikmete \u00fcksk\u00f5ikne suhtumine malespordi arendamisse.<\/p>\n

Veelgi halvem oli olukord suusaspordiga, millega v\u00f5inuks tegeleda v\u00f5imekad suusasportlased nagu Heino Heinaste, Jaan Kivip\u00f5ld, Heinhard Kivip\u00f5ld ja teised. (100)<\/p>\n

Vaatamata m\u00f5ningatele puudustele alevi spordielus, toimus rida m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid j\u00f5ukatsumisi. 30.jaanuaril 1954.aastal v\u00f5itis Tootsi \u201cKalevi\u201d hokimeeskond J\u00e4rvakandi staadionil V\u00e4ndra \u201cKolhoosniku\u201d tulemusega 6:4. (101) 4.aprillil aga toimus Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuse klubis V\u00e4ndra rajooni 1954.aasta esiv\u00f5istlus lauatennises.<\/p>\n

Paar kuud hiljem \u00e4ratas elavat huvi vabariikliku spordi\u00fchingu \u201cKalev\u201d Keskn\u00f5ukogu jalgpallitreeneri Voltari 10- p\u00e4evane viibimine Tootsis.\u00a0 Noored said palju v\u00e4\u00e4rtuslikke algteadmisi jalgpallim\u00e4ngu tehnika ja taktika alal. Kohalike jalgpallurite eesm\u00e4rgiks oli h\u00e4sti esineda Eesti NSV II grupi esiv\u00f5istlustel.(<\/b><\/p>\n

1954.aasta ajakirjanduse veerult<\/p>\n

Raamatukogu t\u00f6\u00f6tajate teenindamisel<\/b><\/p>\n

Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuse rahvamaja \u00fche tiiva aknad on igal \u00f5htul valgustatud ning nendes ruumides k\u00e4ib vilgas tegevus. Siin asub ameti\u00fchingute k\u00e4itiskomitee raamatukogu, mis asutati 1949. aastal ning on juba v\u00f5itnud t\u00f6\u00f6tajate suure poolehoiu. Raamatukogu kasutab praegu 503 v\u00e4ga mitmesuguse huvialaga inimest.<\/p>\n

Et t\u00f6\u00f6tajate kasvavaid n\u00f5udmisi rahuldada, selleks t\u00e4iendatakse raamatukogu iga p\u00e4ev uudiskirjandusega. Siia ei saabu raamatuid mitte \u00fcksnes P\u00e4rnust ja Tallinnast, vaid osa vajalikku tehnilist kirjandust saab raamatukogu Leningradist ning Moskvast.<\/p>\n

Raamatukogus on praegu 5269 raamatut ilukirjanduse, teaduse ja tehnika valdkonnast. Silmapaistev on mitmesuguste perioodiliste v\u00e4ljaannete ja ajakirjade hulk, mis ulatub 80-ni. Lugemislauas v\u00f5ib kasutada 25 N\u00f5ukogude Liidus ilmuvat ajalehte.<\/p>\n

Et raamatukogu k\u00fclastajad oleksid teadlikud raamatukokku saabunud uutest v\u00e4ljaannetest, selleks on pandud v\u00e4lja vitriin uudiskirjandusega.<\/p>\n

Raamatukogu juhataja Eha T\u0161i\u017eikova annab meeleldi seletusi saabuva uudiskirjanduse kohta, mille j\u00e4rele on suur n\u00f5udmine.<\/p>\n

Eriti t\u00e4ielik on raamatukogu tehnilise kirjanduse osakond, mis aitab kaasa t\u00f6\u00f6tajate kvalifikatsiooni t\u00f5stmisele.<\/p>\n

Remontmehaanika t\u00f6\u00f6koja t\u00f6\u00f6line Leo Vaarmann tahtis tutvuda uue metallide kiirtreimismeetodiga, mis esmakordselt tootmisse viidi n\u00f5ukogude novaatorite poolt.<\/p>\n

Elamu-kommunaalosakonna inseneri Peeter R\u00e4\u00e4ku aitab t\u00f6\u00f6\u00fclesannete lahendamisel vastav tehniline kirjandus, mida ta on laenanud raamatukogust.<\/p>\n

Aktiivseks ilukirjanduse lugejaks on laadimistehnik Sergei Joaveski, kes on l\u00e4bi lugenud peaaegu k\u00f5ik raamatukogus leiduvad teosed.<\/p>\n

Need on \u00fcksikud n\u00e4ited raamatukogu tihedast sidemest t\u00f6\u00f6tajatega. Vastav kirjandus lahendab tootmist\u00f6\u00f6s kerkinud k\u00fcsimusi ja aitab kultuurselt vaba aega veeta.<\/p>\n

Raamatukogu poolt t\u00f6\u00f6tajate teenindamisel esineb ka olulisi l\u00fcnki. Pole organiseeritud populaarsete ilukirjanduslike teoste arutelusid ja vastavasisulisi loenguid, milliste \u00fcrituste vastu valitseb t\u00f6\u00f6tajate seas elav huvi.<\/p>\n

Tootsi Briketit\u00f6\u00f6stuse t\u00f6\u00f6tajaskonna sooviks on, et need puudused likvideeritakse l\u00e4hemal ajal ning raamatukogu muutuks t\u00f5eliseks kultuurikoldeks, mis suudaks rahuldada t\u00f6\u00f6tajate j\u00e4rjest kasvavaid kultuurilisi vajadusi.<\/p>\n

(O. Vares)<\/p>\n

(\u201c Sotsialismi V\u00f5it\u201d 09.01.1954.a.)<\/i><\/i><\/p>\n

1954.<\/b>aasta l\u00f5puks valminud ja 1955.aasta algul ekspluatatsiooni antud mehaanika t\u00f6\u00f6koda<\/p>\n

1954.aasta alguseks oli Tootsi elanike k\u00e4sutuses juba 3175 ruutmeetrit elamispinda, sellele lisandus teises kvartalis veel 255 ja aasta l\u00f5puks 825 ruutmeetrit.<\/p>\n

M\u00fc\u00fcrseppade brigaadid l\u00f5petasid t\u00f6\u00f6d elamuehitusel ja kohe ootas neid ees uue 280 \u00f5pilasele planeeritud koolimaja m\u00fc\u00fcride ladumine.<\/p>\n

Kahekorruseline ja keskk\u00fcttega koolimaja pidi valmis saama juba j\u00e4rgmiseks kooliaastaks. Kooli juurde oli planeeritud internaat ja kogu kooliperet ootasid ees avarad klassiruumid ning paremad \u00f5ppimisv\u00f5imalused.<\/p>\n

1955-1956. aasta Tootsis\u00a0 <\/span><\/b><\/p>\n

1955. aasta suurimaks s\u00fcndmuseks Tootsi t\u00f6\u00f6lisasulas oli uue koolimaja valmimine. Hoone ehitati valmis teiste ehitiste k\u00f5rval. Nii koolimaja kui teiste rajatiste ehitus toimus spetsiaalse n\u00e4dalagraafiku alusel, mis kinnitati igan\u00e4dalastel tootmisn\u00f5upidamistel<\/p>\n

Koolimaja valmis l\u00f5plikult 1955. aasta oktoobri alguseks, mil anti ekspluatatsiooni Tootsi 7-klassilise kooli uus hoone. \u00d5pilaste kasutuses olid ilusad avarad klassiruumid, kuhu olid toodud ka uued koolipingid, rajatud \u00f5huk\u00fcllane jalutusruum, saal, kaks dushiruumi ja palju teisi ruume. (115)<\/p>\n

Kooli juurde alustati spordiv\u00e4ljaku rajamist<\/b><\/p>\n

1956.aasta \u00fcks septembrikuu jahe p\u00fchap\u00e4evahommik ei heidutanud Tootsi noori spordis\u00f5pru, kui nad koos oma vanematega t\u00f5ttasid kooli spordiv\u00e4ljaku korrastamisele.<\/p>\n

Peagi lendasid esimesed labidat\u00e4ied mulda v\u00e4lja h\u00fcppekastist ja hakati rajama v\u00f5rkpalliv\u00e4ljakut.. Tootsi 7-kl. Kooli \u00f5petaja Heino Mardiste ja \u00f5pilasvanemate komitee esimees, vana spordiveteran Boris Meriste juhtimisel valmis \u00fchises t\u00f6\u00f6s h\u00fcppekast, kaugush\u00fcppe hoov\u00f5turada ja v\u00f5rkpalliv\u00e4ljak.<\/p>\n

Kauaaegne Tootsi elanik Kristjan Erala meenutab<\/p>\n

\u201cKiusumere\u201d lugu, mis ei olnudki kiusu p\u00e4rast kaevatud<\/b><\/p>\n

Lugu tiigist, mis asub Tootsi alevi territooriumil praeguse Jaama t\u00e4nava pargi taga.<\/p>\n

Tiigi asemel oli omal ajal S\u00f5mera Kusti hei-namaa. \u201cOlin siis alevin\u00f5ukogu esimees. Anton Haluga v\u00f5ttis meid alevin\u00f5ukogu liikmeid ringk\u00e4i-gule S\u00f5mera heinamaale ja r\u00e4\u00e4kis oma plaanist rajada alevi rahvale supluskoht.<\/p>\n

Sinna pidi tulema liivarannaga ujumise-ja suplemise koht. Paraku j\u00e4i rajatise tegemine poo-leli, oli vihmane aeg, ekskavaatorid pidid rabas kuivenduskraave kaevama ja puhastama.<\/p>\n

Rahva seas liikuvad jutud Aleksei Tihhomirovi lehma karjamaast ja Haluga vahelisest v\u00e4gikaikaveost on alusetud, seda pole kunagi olnud.\u201d (46)<\/p>\n

1957.\u00f5ppeaasta algul avaldas \u00e4sja koolis direktorina t\u00f6\u00f6le asunud M. Limbak m\u00f5tte, hakata \u00f5pilastele suurel vaheajal sooja einet andma.<\/b><\/p>\n

Viiek\u00fcmnendate viimased aastad Tootsis<\/span><\/b><\/p>\n

Tootsi haigla ehitus 1957.aasta s\u00fcdasuvel. 1958.aasta 31.jaanuaril anti haiglahoone ekspluatatsiooni.<\/b><\/p>\n

1957.aasta m\u00e4rtsist kuni 1962.aasta novembrini oli alevi TSN T\u00e4itevkomitee esimees Konstantin Str\u00f6m. Sekret\u00e4ri t\u00f6\u00f6d tegi Helmi Aun, aprillist 1959. oli sekret\u00e4riks Roosa Viru ning aastast 1961. Maria R\u00e4\u00e4k.<\/b><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tootsi ajaloo l\u00fchikokkuv\u00f5te. Turba kasutamine k\u00fctteks algas arvatavasti Hollandis rohkem kui 1000 aastat tagasi. 12. \u2013 13. sajandist on turvaste kohta teateid \u0160otimaalt, 16. \u2013 17. sajandist Prantsusmaalt, Rootsist ja Saksamaalt. 1993. aastal kaevandati maailmas umbes 80 miljonit tonni turvast. T\u00e4htsaimad turbat\u00f6\u00f6stusriigid on Iirimaa, Saksamaa, Venemaa, Rootsi ja Taani. Eestis tekkis turbatootmine 18. sajandi l\u00f5pus…. (read more<\/a>)<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-61","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eestiturbamuuseum.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/61","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eestiturbamuuseum.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/eestiturbamuuseum.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eestiturbamuuseum.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eestiturbamuuseum.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=61"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/eestiturbamuuseum.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/61\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":179,"href":"https:\/\/eestiturbamuuseum.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/61\/revisions\/179"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eestiturbamuuseum.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=61"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}